Iha istória antigu ida ne'ebé konta iha rai dók ida, iha tasi balu nebá, konabá nasaun ida ne'ebé hasoru eskolla difísil entre dezenvolvimentu no sofrimentu umanu.

Kapital  rai ne'e aumenta boot tebes iha tempu badak nia laran. Dalan sira uluk ne'ebé loke  ba karreta no bisikleta sai ona artéria nakonu ho  karreta, ónibus, motor, ambulánsia, no kamioneta boboot. Dader hotu-hotu, akontese engarrrafamentu interminável iha sidade tomak. Traballadór sira to'o tarde. Labarik sira pasa oras barak iha angguna nia laran antes to'o eskola. Veíkulu emerjensia sira travadu hela iha konjestaun rohan  laek. Negósiu sira sofre. Poluisaun aumenta. Ema hotu-hotu nia frustrasaun aumenta ba beibeik.

Loron ida, Ministériu Infraestrutura  aprezenta proposta ida ba Konsellu Ministrus: projetu alargamentu estrada boot ida ne'ebé destina atu transforma kapital no prepara nasaun ba futuru.

Reuniaun ne'e atende mós husi Sekretáriu Estadu Toponímia no Organizasaun Urbanu — instituisaun ne'ebé responsável ba organizasaun urbanu no jestaun territorial.

Primeiru-Ministru rona nonók enkuantu enjeñeiru projeta mapa iha  tela boot ida.

Ministru Infraestrutura "Avenida ne'e tenke alarga husi faixa rua ba faixa neen. Karik la halo, iha tinan lima, konjestiun trânsitu sei sai la kontrolável."

Primeiru-Ministru doko ulun neineik.

Primeiru-Ministru "Família hira mak moris iha arredor koridor ne'e?"

De repente deit  ema hotu iha sala nonók hotu.

Ministru Terras no Propriedades "Aproximadamentee agregadu familiar 212, Senhor Primeiru-Ministru."
Primeiru-Ministru "No eskola hira mak afetadu?"
Ministru Terras no Propriedades "Eskola tolu, Senhor Primeiru-Ministru."
Primeiru-Ministru "Labarik hira?"
Ministru Terras no Propriedades "Aproximadamente labarik iha idade eskolar nain atus tolu limanulu."

Primeiru-Ministru hanoin ho nonók durante segundu barak.

Depois nia husu pergunta ne'ebé muda buat hotu.

Primeiru-Ministru "No saida mak akontese ba ema sira ne'e?"

Sala tomak nonók.

Sekretáriu Estadu Toponímia no Organizasaun Urbanu responde imediatamente.

Sekretáriu Estadu "Ami sei emite notifikasaun, hamós área sira nebá, no inisia demolisaun tuir kalendáriu. Prosesu ne'e lais liu, dezenvolvimentu bele hahú lais liu."
Primeiru-Ministru "No hafoin demolisaun?"
Sekretáriu Estadu "Ami fó kompensasaun tuir prosedimentu."
Primeiru-Ministru "Maibé sira atu ba  hela  iha ne'ebé? Labarik sira sei toba iha ne'ebé? Sira sei atu ba eskola ne'ebé? Se mak ajuda idozu sira? Instituisaun  ne'ebé mak garante kontinuidade ba família sira?"

Sekretáriu hatún nia matan ba dokumentu sira iha meza.

Ba momentu ida, Primeiru-Ministru la ko'alia buat ida.

Depois nia ko'alia neineik, nia lian kalma maibé firme.

"Instituisaun Estadu ida nunka atua hanesan cowboy solitáriu ne'ebé atua independentemente husi Governu, hanesan fali dezenvolvimentu ne'e  kestaun pesoál ka espetákulu ema ida nian. Governu eziste exatamente tanba problema nasionál sira presiza koordinasaun, matenek, no partilla responsabilidade." — Primeiru-Ministru

Nia fila ba ministru sira ne'ebé halibur haleu meza.

"Governu ida nunka bele ko'alia konabá dezenvolvimentu hanesan fali povu sai obstákulu ba realizasaun dezenvolvimentu ne'e. Povu mak objetivu dezenvolvimentu nian." — Primeiru-Ministru

Nia la'o ba mapa boot ne'ebé hatudu iha sentru sala.

"Se ita atu husu família sira atu sakrifika sira nia uma ba futuru nasaun nian, entaun nasaun tenke garante katak sira nia futuru sai di'ak liu duke antes — la'os át liu fali." — Primeiru-Ministru
✦   ✦   ✦

Iha loraik loron ne'e duni, Governu kria kedas saida ne'ebé sai koñesidu hanesan Komisaun Nasionál Relokasaun no Tranzisaun Umanu.

No Primeiru-Ministru halo buat seluk klaru liután:

"Instituisaun ida la sei halo despeju independentemente, sein koordinasaun ho membru Governu tomak. Organizasaun urbanu la'os  atu  hasai ka sobu  estrutura sira husi rai. Nia tenki  organiza moris umanu ho dignidade." — Primeiru-Ministru

Komisaun ne'e la'os komposta husi enjeñeiru deit.

Arkitetura Foun  Responsabilidade nian

Sekretáriu Estadu Toponímia no Organizasaun Urbanu mantein responsabilidade ba aspetu planeamentu urbanu no aliñamentu dalan projetu nian, maibé pasu operasionál ida-idak agora presiza koordinasaun ho ministériu no instituisaun sira seluk.

Ministériu Terras no Propriedades hetan inkumbensia atu identifika no prepara rai substitusaun antes notifikasaun despeju ida bele emiti. Parsela ida-idak tenke hetan verifikasaun no avaliasaun  legal, liga ba infraestrutura báziku, no kompleta ho  títulu rai ofisiál prontu atu entrega diretamente ba família afetadu sira.

Ministériu Edukasaun hetan instrusaun atu mapeia labarik iha idade eskolar ida-idak ne'ebé projetu afeta. Mekanizmu transferénsia sira simplifika. Rota transporte sira reorganiza. Kolosasaun eskolar foun sira garante antes relokasaun hahú. Atensaun espesiál fó ba estudante sira ne'ebé prepara ba ezame nasionál.

Ministériu Asuntu Sosial estabelese programa apoiu transisaun temporáriu ba família vulnerável dira, viúva sira, sidadaun idozu sira, no defisiente sira. Ajuda hahán, apoiu habitasaun temporária, servisu akonsellamentu, no ekipa relokasaun sira prepara fulan barak antes hahú psosesu eviksaun.

Ministériu Saúde destaka pesoal saúde komunitária sira ba zona relokasaun atu monitoriza individu sira vulnerável durante períodu transisaun.

Ministériu Finansas hetan instrusaun atu kria mekanizmu kompensasaun transparente no atempadu, ho prosedimentu, sistema rekursu, no garantia pagamentu ne'ebé klaru no transparente.

✦   ✦   ✦

Primeiru-Ministru fó instrusaun seluk ne'ebé halo ofisiál barak hakfodak.

"Despeju ida la sei akontese antes instituisaun ida-idak konfirma katak nia responsabilidade sira kumpri hotu ona." — Primeiru-Ministru

No, hanesan ne'e,  kalendariu rasik  sai parte husi estratéjia nian.

Demolisaun sira proibidu durante períodu ezame. Família sira ho labarik iha idade eskolar reloka durante férias eskolar atu minimiza interrupsaun edukativu. Sidadaun idozu sira ne'ebé moris solitáriu prioriza ba ajuda sedu. Família sira simu kalendariu relokasaun fulan barak antes, laós  notifikasaun súbitu ka derepente.

Bairru hotu-hotu hetan vizita barak  husi asisente sosial sira, enjeñeiru sira, profesor sira, no ofisiál legál sira ne'ebé esplika pasu ida-idak husi prosesu nee tomak.

Dezenvolvimentu hanesan Oportunidade, La'os Deit Lakon Uma ka Rikusoin

Maibé possivelmente parte mais notável husi istória ne'e mak ne'e: Governu la aborda relokasaun hanesan kompensasaun ba perda deit. Nia aborda nia hanesan oportunidade melloria sosial.

Família barak ne'ebé dala uluk moris la sein dokumentasaun legál súbitamente sai proprietáriu legál primeira vez iha sira nia moris.

Ema barak  muda ba komunidade sira organizadu ho drainajem di'ak liu, eletrisidade, sistema bee, eskola sira, klinika sira, no transporte públiku.

Labarik sira ne'ebé uluk teni lao liu husi tahu laran  to'o eskola agora lao iha estrada alkatroada.

Família sira ne'ebé tauk atu lakon uma fatin hahú konstrui uma sira ne'ebé forte liu duke uma ne'ebé sira lakon ona.

✦   ✦   ✦

Kustu  boot tebes.

Ministru balun preokupa abertamente konabá enkargu finanseiru.

Maibé Primeiru-Ministru responde sira ho liafuan sira ne'ebé  ema hotu sei hanoin husi jerasaun  ida  ba jerasaun.

"Iha despeza sira ne'ebé enfrakese nasaun ida, no iha despeza sira ne'ebé define nasaun nia grandeza morál. Osan neebé ota gasta  atu proteje dignidade povu nian nunka sai gastu saugati." — Primeiru-Ministru

Saida mak Povu Lembra

Liu tiha tinan, dalan sira neebé luan ona halo transformasain  makás ba kapital. Trânsitu mellora. Komérsiu floresi. Ambulánsia sira la'o livre. Negósiu foun sira mosu nabanaba.

Maibé estrañamente, bainhira ema  ko'alia konabá projetu, sira la ko'alia uluk konaba asfaltu, ponte, ka fluxu trânsitu.

Sira ko'alia konabá maneira ne'ebé Governu trata povu.

Sira lembra katak iha momentu difísil, dezenvolvimentu la to'o ba sira ho deit  trator no ordem demolisaun. Dezenvolvimentu  to'o ba sira  lori títulu  ou sertifikadu rai, kolosasaun eskolar, apoiu sosial, planeamentu, koordinasaun, no dignidade.